Maailma juhtiva seente innovatsioonikeskuse Mycelia juht koostööst Chagaga: Kõik toimib suurepäraselt
Mycelia on Belgias asuv mükoloog Magda Verfaillie asutatud Euroopa juhtiv seene mütseelide uurimis- ja innovatsioonikeskus, mis kasvatab seene mütseele ehk algmaterjali seente kasvatamiseks. Ettevõtte tänane juht Kasper Moreaux räägib koostööst eestlastega ja seenevaldkonna kujunemisest üheks suurima globaalse potentsiaaliga tööstusvaldkonnaks.
Kasperi ema Magda rajas väikese seente uurimiseks ja paljundamiseks mõeldud laboratooriumi 1985. aastal oma koduköögis. Ent järk-järgult toonane uurimiskeskus kasvas ning on tänaseks kujunenud seente mütseelide ehk seeneniidistikike üheks juhtlaboriks Euroopas.
Šampinjonikasvatajast miljonäriks
„Seenetööstus on väga keeruline ning see on väga pikka aega olnud alahinnatud,“ ütleb Kasper Moreaux. Suur hulk inimesi hakkas valdkonnaga tõsisemalt tegema 60-ndatel, sest toiduainena oli seente tootmise kasum väga suur.
„Varem, 1950-ndatel, kui inimene hakkas kasvatama šampinjone, sai temast kindlasti miljonär. Neil algusaastatel oli väga palju eufooriat, sest saadi kiiresti rikkaks,“ tutvustab Kasper seente kasvatuse ajalugu.
Iroonilisel kombel ei olnud need seened hästi kasvatatud või hea kvaliteediga, võrreldes sellega, millisena oleme neid harjunud tarbima täna. „Tolleaegsetel seenekasvajatel võib näiteks tänast šampinjonide kvaliteeti arvestades päris häbi olla,“ naerab Kasper. „Seente tootmise kvaliteet on kasvanud üüratult ja kogu tööstus on jõudnud kõrgele tasemele,“ lisab ta.
Kuna kasumimarginaal oli tol ajal toidu ja toiduainete osas kõrgem kui täna, hakkasidki inimesed massiliselt seeni kasvatama. Niimoodi jõudis ka Kasperi ema Magda seente juurde. Valdkonnal oli positiivne maine ja levis arvamus, et seentega saab hästi teenida.
Ent õige pea taipas Magda, et see pole nii lihtne, nagu inimesed rääkisid. „Teadlikust seenekasvatamise sektorist saame rääkida 1950-ndatest. 1950- 1970 oli seente kuldajastu, mil kõik oli võimalik. Ajal, mil mu ema 1985.aastal alustas, olid jube mõned ettevõtted sektoris olemas, kellega oli väga keeruline võistelda, sest neil olid laialdased teadmised valdkonna toimimisest ja seente kasvatamisest. Kuldaeg oli mööda saanud,“ meenutab Kasper aega, mil ema astus tundmatus sektoris revolutsioonilise sammu.
Esimesena Euroopas
Hakkaja naine mõistis, et šampinjonide vastu on Lääne- Euroopas küll huvi, aga võimatu on võistelda mahu ja kvaliteedi mõistes suurettevõtetega. Seetõttu otsustas ta keskenduda vähem tuntud seentele: „Ta oli ainus, kes otsustas tol ajal keskenduda Euroopas šampinjonide asemel teistsugustele seentele.“
Magda võttis fookusesse austerservikud ja shiitake, millel oli tol ajal väga väike osakaal. „Näiteks austerservikuid Euroopas tol ajal üldse ei kasvatatud ning shiitake, mis Jaapanis tuntud ja hinnatud, oli siin regioonis täiesti tundmatu. Mu ema oli esimene, kes hakkas neid Euroopasse importima ja turgu looma,“ räägib Kasper sellest, kuidas ema alustas seente populariseerimist.
Naisena väga raske
Finantsiliselt oli tol ajal väga raske ellu jääda. Üheks kitsaskohaks oli see, et turgu seentele veel polnud, ent veelgi suurem takistus oli see, et ta oli naine. „Enamik seentega tegelejatest oli mehed ja naisi ei tunnistatud. Kui ta läks mõnele konverentsile, siis ta oli ainus naine. Ta ei olnud mitte üksnes seente eest võitleja, vaid ka naiste õiguste eest. Tänaseks on see loomulikult muutunud,“ pajatab Kasper oma ema teekonnast, mis muutnud kogu perekonna elu.
Vaatamata keerulisele taustsüsteemile, jätkas Magda oma teed ega andnud alla. Tema otsus keskenduda keeruliste ja vähem tuntud seentele oli raske, aga õige.
„Uute turgude avamine on alati risk. Sa pead looma vajaduse, selgitama, miks see õige on, aga see on alati väga suur töö. Eriti kui sa alustad teramütseeliga, sest sa lood turgu, mida tegelikult veel ei eksisteeri,“ selgitab seene kasvatamise algmaterjalide tootmisega tegeleva ettevõtte juht.
Euroopa USA-st ees
Täna tegeleb Belgias asuv Mycelia 250 erineva seenega, millest 98% on väga väikse turuosaga ja mida praktiliselt veel ei eksisteerigi. Praegu on eesmärgiks see, et seened jõuaksid turule ja tekiks huvi nende kasvatamise ning tarbimise vastu.
Kasperi sõnul on Euroopa seeneturg arenenud kiiremini kui USA oma: “USA innovatsioonivõimalused on endiselt suures osas alles välja töötamise etapis. Üks põhjus on kindlasti see, et väga pikka aega- 90-ndatest 2010-ndani toimus sealses sektoris väga vähe uuendusi. Meie edu seisneb selles, et teeme tööd väiketootjatega ja selline koostöö võimaldab omavahel vahetada kogemust.“
Just säärasel moel sattusid kokku Mycelia ja Eesti ettevõtte Chaga OÜ, mis valmistab meditsiiniseenest chagast ehk mustast pässikust toidulisandeid ja eliksiire. Selleks, et kasvava nõudlusega tooraine osas toime tulla, alustatigi innovatsiooni- ja teadusalast koostööd Belgia laboriga, kes toodab Eestis kasvanud kasepuudelt kogutud chagast Belgias asuvas laboris chaga tüüblid, mille saab Eestis taas kasepuudele „istutada“ ning seeläbi rajada looduslikke chaga istandusi.
Edukas koostöö Chagaga
„Chaga puhul oleme koostööd teinud lühikest aega, ent juba saame tõdeda, et kõik toimib. Eestisse istutatud tüüblid on läinud edukalt kasepuudel kasvama. See on kindlasti mu tööelu üks olulisemaid ja väärtuslikumaid saavutusi,“ tõdeb seeneekspert.
Soomes on teadaolevalt kasvama läinud chaga tüüblite protsent ca 70%, Eestis pea 100%. Selline vahe on Kasperi sõnul üüratu. „See ei ole ainult ilus number, vaid hõlmab väga erinevaid etappe alates tööst, planeerimisest, suhtlusest metsaomanikega. Selline kasvuprotsent on äärmiselt kõrge. Kõik, mis on üle 90, on juba väga hea,“ tõdeb mees.
Nihe teadlikkuses
Teine asi, mille üle Kasper valdkonna puhul uhkust tunneb, on see, et seente mütseelile pööratakse lõpuks tähelepanu. Mitte üksnes tervise kontekstis, sest teadupärast kasutatakse seeni väga palju meditsiinis, vaid ka keskkonna ja innovatsiooni mõistes. „Me kogeme suurt teadlikkuse muutust ja nihet. Oleme valmis teadvustama, et seenemütseeliga saab teha asju, millest ma varem pole isegi mõelnud, sest varem oli mütseeli raske toota. Nüüd on see valdkond arenenud ja seene mütseelist saanud intrigeeriv organism.“
Näiteks kasutatakse mütseeli disainitööstuses ja ehituses. Üks potentsiaalikaim valdkond on aga bikontroll ja biostimulandid, mis Kasperit väga kõnetavad.
Bioloogilised vaenlased
„Biokontroll on termin, mis viitab, et teatud organism võitleb viiruste ja haigustega näiteks taimedel mitte keemilisel viisil, vaid bioloogisel meetodil. Näiteks viinamarjade peal on sageli väikesed äädikakärbsed, aga teatud seened aitavad nende vastu võidelda. Seni on inimesed putukate tapmiseks kasutanud kemikaale, aga viimased 20 aastat on avastatud naturaalseid vaenlasi, keda saab aretada. Väga suure osa nendest vaenlastest moodustavadki seened,“ selgitab Kasper seentemaailma tohutuid võimalusi.
Mistahes valdkonnaga juhtub see, et kui tuleb midagi uut, on palju kauboisid, kes tahavad sellega tegelema hakata. Kui neil on õnne, lähebki hästi. Aga enamik uutest tulijatest ebaõnnestub. „Täna oleme seentega seotud maailmas jõudnud sinna, kus selleks, et alles jääda, pead olema väga tugev ja väga hästi ette valmistunud. Kauboid tulevad, aga head tooted ka jäävad. Üks selline näide on chaga kui seen. Võtke või Hiina, kus on tohutu turg, kes tunneb huvi seente vastu. Kasvupotentsiaal sellel turul on meeletu. Hiinas on suurima seente tarbimine inimese kohta, mis järgneva 10 aasta jooksul kasvab veelgi. Hiina turg on kindlasti selline, kuhu tasub minna. Lisaks on nad meditsiiniseente osas väga huvitatud ja avatud,“ usub Mycelia juht seente võimesse kujuneda järgneva kümnendi üheks olulisemaks tööstusvaldkonnaks.
Meie koostööpartneriks Chaga kasvatuse rajamisel on üks maailma juhtivaid laboratooriume Mycelia, mis asub Belgias. Mycelia asutas 1985. aastal mükoloog Magda Verfaillie. Mycelia põhitegevused on mütseeli tootmine ning teadus- ja arendustegevus.
Loe täpsemalt Mycelia veebilehelt