Biohäkker Silver Laus: Täna saame rääkida metsast, mis maksab intressitulu
Silver Laus on biohäkker, kes usub, et seened muudavad maailma. „Me oleme liiga kaua seda valdkonda ignoreerinud, aga enam ei ole võimalik nii jätkata,“ kinnitab ta ning räägib sellest, kuidas on seened enda jaoks raha teenima pannud.
Silver Laus on terviseteadlik noor mees, kelle juhatas seente juurde tööelu. „Otsin ägedaid lahendusi, kuidas looduslike vahenditega tervist ja kognitiivset võimekust tõsta, näiteks toidulisandite, seente või nende kahe kombinatsioonis. See on pikka aega olnud minu jaoks südamelähedane rännak. Kuna olen Boost Yourself ettevõttega seotud, olen terviseteadlikus maailmas tugevalt sees. Sealt mu teadmiste pagas ja huvi seente maailma vastu ka alguse sai,“ jutustab Silver teekonnast.
Põhja-Ameerika näitab trendi
Nii kuulis ta viis aastat tagasi esmakordselt sellisest võimsast meditsiinilisest seenest nagu chaga ja kaks aastat tagasi kevadel ka võimalusest rajada enda isiklikku metsa chaga kasvandus. „Olen katsetanud chaga pulbrist valmistatud tõmmiste ja tinktuuride valmistamist. Kui kuulsin, et Eestisse rajatakse esimesed chaga kasvatused, olin hetkega nõus ka ise proovima,“ kinnitab Silver.
Kindlus chagat kasvatama hakata tuli Silveril isikliku kogemuse läbi. „Olen 7 aastat Põhja-Ameerikas elanud, kus mu biohäkkeri elu algas. Tean, et nõudlus chaga vastu on tugeval tõusuteel, kasvades näiteks Põhja-Ameerikas aastaga 30%. Usun, et chaga hind läheb varsti lakke, sest nõudlus ületab pakkumise. Ettevõtted, kes USA-s selles valdkonnas toimetavad ja chagat oma tootmises kasutavad, ostavad Aasiast madala kvaliteediga toorainet. Euroopast on võimalik osta chagat Soomet, aga seal on mahud väga piiratud. Nüüd on Eestil suur võimalus,“ usub biohäkker Silver Laus chaga populaarsuse hüppelisse kasvu.
Nii istutaski Silver enda Raplamaal asuvasse kasemetsa puudele chaga tüüblid pärast seda, kui oli osalenud Chaga OÜ chaga kasvatuse õppepäeval kohalikus metskonnas. Kindlust lisas ka teadmine, et juba rohkem kui 600 metsaomanikku on oma metsades chagat kasvatama asunud. „Testimise mõttes panin esimeses etapis puudele 600 chaga-tüüblit, kuna ma ei teadnud täpselt, kuidas see paigaldamine käib. Aga võtsin kohe 600 juurde, kui sain aru, kui lihtne kogu protsess on,“ arutleb Silver.
Lihtne kasvatamine
Puule soovitatakse panna „kasvama“ 5-8 tüüblit. Kui on noorem puu, siis maksimum 3-5, et puud mitte liigselt koormata. „Mina panin nii kõrgele, et saaksin ise ilma redelita tüübli paigaldada. Kogu istutamine käibki nii, et puurid kasepuusse augu, kuhu paned spetsiaalselt Belgia tipplaboris ette valmistatud chaga tüübli,“ tutvustab Silver chaga kasvatuse rajamise praktilist poolt. Kui on hea kasemets, saab hektari kohta panna kasvama 2400 tüüblit.
Esimesed chaga tüüblid „istutas“ Silver 2020. aasta märtsi lõpus ja aprilli alguses, teise partii möödunud suvel, kui ilmataat kostitas meid kõige kuumemate ilmadega: „Tänaseks on 2020 kevadel istutatud tüüblid kasvama läinud ja esimesed ajavad väikseid nupukesi tüübli istutuskohtadest välja.“
Tootlus kasvavast metsast
Ajal, mil räägitakse palju Eesti looduse säilimisest, annab Silveri sõnul chaga kasvatuste rajamine metsaomanikule võimaluse saavutada head tootlust ilma, et peaks metsa maha võtma. „Chaga kasvatuste rajamine on positiivne kombinatsioon mitmest asjast. Minu jaoks on esimene see, et oleks mingi saadus, mis on kasulik maailmale. Tean chagat, selle võimekust ja kasulikkust inimesele. Minu jaoks tähendab chaga kasvatuste rajamine üht viisi inimkonnale head teha. Chagat kasutatakse toidulisandite, eliksiiride ja igasuguste loodustoodete valmistamisel, millel on ka teaduslikult suur potentsiaal inimeste tervisele. Teine on investori vaatevinkel ja võimalik kasumi teenimine. Kuna minuga sõlmiti chaga tagasiostu leping, on ka tootlust väga hea,“ räägib värske chaga kasvatuste omanik selle tasuvuse pooles.
Silver pani chaga tüüblid kasvama teadmisega, et 5-7 aastat on see periood, mil saab esimese korje kasepuudelt teha: „15-20 aastat ja kolm korjet. Isegi, kui peaks esimeseks korjeks kuluma 7 aastat, on see minu jaoks sobiv.“
Karu ei anna intressi
Silver on ka enda sõpru nakatanud mõttega rajada chaga istandusi. „Ma olen tuttavatele, kellel on mets, võimalust tutvustanud. Inimesed võtavad seda strateegiliselt pikemas perspektiivis investeerimisvõimalusena. See on mets, mis teenib intressitulu. On kolm varianti. Esiteks see, et mets seisab niisama ja metsaomanik ei tee sellega midagi. Teine variant on see, et võtan metsa maha ja saan raha, aga metsa siis enam pole. Kolmas variant on see, et metsa maha võtta ei taha, aga seni, kuni see seisab ja mõtled, mida sellega teha, on chaga kasvatuse rajamine ideaalne alternatiiv. Karu ju intressi ei maksa, aga chaga kasvatuste rajamine toob metsalt selle omanikule intressi.“
Silver usub, et teadlikkus tervisetoodete valdkonna vastu üha kasvab, sest tänane ühiskond on rohkem inimesi mõtlema pannud. „Suured toidutööstused, big pharma on kuritarvitanud inimeste usaldust. Ma näen, kuidas Euroopas ja Eestis pole oma saaduste kasvatamine enam tabuteema. Minu tutvusringkonna on näha, kuidas inimesed tahavad, et nende immuunsüsteem oleks pikas perspektiivis tugev, mitte siis, kui probleem on. Seenemaailm on võimalus teha revolutsiooni senises suhtumises tervisesse.“