Toitumisnõustaja soovitus: immuunsuse tõstmine läbi toitumise
Talvisel viirushaiguste perioodil on äärmiselt oluline anda organismile lisajõudu tasakaalustatud toitumise ja puhkusega. Vajaliku energiasööstu annab ka Chaga Health eliksiir, mille peamine komponent on must pässik ehk chaga- meie Eestimaa metsade valitseja rahvameditsiinis.
Meie hea enesetunne ja tervis põhineb kolmel sambal: toitumine, liikumine ja piisav puhkus. Tunnustatud toitumisnõustaja Kristin Salupuu sõnul on tasakaalustatud toitumisega võimalik tagada põhimõtteliselt kõik eluks vajalikud vitamiinid- ja mineraalained. “Kui kehas on mõne toitaine puudus, siis on ka keha vastupanuvõime haigustele nõrgem,” nendib ta.
Kristin on enda organismi tugevdamiseks tarvitanud Chaga Immuno Eliksiiri ja räägib enda kogemusest: “Chaga proovimine sattus väga õigele ajale, kuna samal õhtul jäi mu laps nohusse. Unega on meil viimasel ajal päris pahasti, mis juba iseenesest nõrgestab immuunsust. Magamata haige lapse eest hoolitsedes tundub täiesti võimatu ise terveks jääda,” mõtiskleb Kristin. “Kergest nohust ma küll ei pääsenud, aga õnneks päris haigeks ikkagi ei jäänud ja saime igapäeva rütmi jätkata. Võib-olla ma ise tahan ka seda uskuda, et Chagal selles oma roll on, aga tõesti- pärast selle annuse võtmist ninaneelu ärritus vähenes ja enesetunne paranes. Nii et igati positiivne kogemus,” jagab Kristin oma isiklikku kogemust eliksiiriga.
Kristin avab järgnevas intervjuus mõtteid tervislikust toitumisest, vitamiinide vajalikkusest ja toitumisharjumuste muutmise võimalikkusest.
Kuidas on omavahel seotud inimese immuunsüsteem ja tervislik ning tasakaalustatud toitumine?
Oma töös puutun tihti kokku sellega, et tervislikku toitumist seostatakse esmajoones kaalulangetuse ning tihti defineeritakse seda läbi selle, mida süüa ei tohi. Vähem mõeldakse sellele, et tervislik toitumine on midagi sellist, mis peaks kehale tagama kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained ning mis oleks elukestvalt järgitav. Kui tervislikku toitumist võtta kui vahendit, millega kaalu alandada, siis võib liigne energiasaamise piiramine ikkagi viia vitamiinide ja mineraalainete defitsiidini. Ehk siis üks defitsiitne toitumine asendatakse teisega.
Õige toitumisega on võimalik toetada oma mikrobioomi kasulike bakterite kasvu ja pärssida kahjulike oma, mis samuti aitab vastupanuvõimet suurendada.
Paljudes toitudes leidub ka looduslikult antioksüdante, millele samuti omistatakse tervist toetavaid omadusi.
Mida saavad inimesed enda tervise jaoks toitumisega ära teha?
Enamasti radikaalsed muutused (söömis)harjumustes (isegi, kui need teoreetiliselt on väga tervislikud ja mõne teise inimese jaoks iseenesest mõistetavad) ei ole pikaajaliselt järgitavad, kuna iga harjumuse muutmine on ebamugav ja kui muuta kõike ja korraga, võib elu justkui väga keeruline tunduda. Mis enamasti viib vanade harjumuste juurde tagasipöördumiseni.
Seetõttu soovitan söömisharjumusi muuta järk-järgult, olla kannatlik, mitte oodata, et paari nädalaga peaks olema toimunud märgatav kehakaalu langus ja suured muutused enesetundes. Väikeseid muutuseid tehes on ka vaimul kergem kohaneda uue elustiiliga.
Lisaks söömisele tasuks tähelepanu pöörata ka piisavale liikumisele ning 7-8-tunnisele unele.
Milliseid vitamiine ja terviselisandeid peaksid inimesed talvisel viiruste perioodil lisaks tarbima ja kas seda on üldse vaja?
Praegusel pimedal ajal peaksid ilmselt enamus inimesi tarbima lisaks D-vitamiini. D-vitamiini saab mingil määral ka kalast ja näiteks (rikastatud) piimatoodetest, kuid enamjaolt kipub seda sellegipoolest liiga väheseks jääma. Talvisel perioodil kipuvad paljud inimesed unarusse jätma ka värskete köögiviljade ja puuviljade-marjade söömise, mistõttu võib vajaka jääda ka näiteks C-vitamiinist. Kuna aga toitainete imendumine päris toidust on tunduvalt parem kui lisanditest, tasuks esmajoones pöörata tähelepanu just toiduvalikute parandamisele.
Millised on “head” toidud, mis aitavad meie organismil tugevad olla, et viirustega võidelda?
Muidugi oleks hea, kui toidust saadakse piisavalt, aga mitte liiga palju, energiat just terviktoitudest: teraviljadest ja täisteratoodetest, puu- ja köögiviljadest ning marjadest, pähklitest, seemnetest ning õliviljadest. Segatoitumise puhul kalast, linnulihast, lihast ning piimatoodetest.
Enamik inimesi peaks sööma rohkem taimset toitu. Hea seedimise ja piisavas koguses kasulike toitainete ning bioaktiivsete ühendite saamiseks soovitan menüüsse lisada täisteratooted, kasutada ka kliisid (näiteks nisukliisid), marju (näiteks musti sõstraid ja mustikaid), erinevaid köögivilju, sh hapendatud köögivilju (näiteks hapukapsast) ning seemneid (näiteks lina- ja chia seemneid).
Mis on kodumaine “supertoit” aia- või metsasaadus, mis organismile vajaliku lisaenergia talvel annab ja miks?
Et enesetunne oleks parem, soovitab Kristin:
- söömist nautida. Söömise ajal võiks vältida muude asjadega tegelemist ning söömine võiks lõpetada siis, kui kõht saab täis;
- süüa regulaarselt 3 korda päevas ja vajadusel 1-2 vahepala. Vältida niisama näksimist ja igavusest ning stressist söömist;
- süüa vähemalt 500 grammi erinevaid köögivilju päevas;
- võimalusel vältida liigselt töödeldud (näiteks friteeritud) toite;
- janu kustutada veega.