Tõde musta pässiku ehk chaga kohta: kas nad hävitavad peremeespuud?
Chaga seen, ladina keeles Ininotus Obliquus, on teada-tuntud Aasiast Põhja-Ameerikani välja. Seetõttu võib internetist leida mitmeid erinevaid infoallikaid ja teadmisi, et seda seent tundma õppida. Kõige intrigeerivam küsimus, millele vastust otsitakse, kas chaga seened hävitavad peremeespuud, mille peal nad kasvavad? Sellekohast teavet uurima hakates on infot ülevoolavalt palju ja see on rohkem segadusse ajav kui selgust toov. Sellele küsimusele aitab meil vastust leida üle 40 aastase kogemusega Euroopa juhtiv seene mütseelide uurimis- ja innovatsioonikeskuks Mycelia.
Mycelia tõdeb, et tihti peale on chaga kohta leviv info kas valesti tõlgendatud või valesti esitletud. Seda aga võetakse lugejate poolt pimesi omaks ja sealt on juba kuulujutud kerged levima. Mycelia teadlased on lähemalt uurinud chaga ja peremeespuu vahelist suhet ning seda järgnevalt lahti seletanud.
Millistel tingimustel sobib puu chaga seenele peremeespuuks?
Chaga eoseid leidub looduslikult suurel osal põhjapoolkeral ja sealhulgas Euroopa boreaalsetes metsades. Tuul kannab eoseid õhus edasi, mil eosed püüavad leida arenemiseks sobivat peremeespuud. Eosed lendlevad eri suunas sihitult ringi lootuses leida paariline. Mis siis teeb ühest puust chaga eoste jaoks ideaalse paarilise?
Elutervel puul on chaga seente eoste vastu loomulik kaitsesüsteem, mistõttu nemad ei sobi chagale peremeespuuks. Chaga eosed saavad nakatada ainult neid puid, millel on varasemalt olnud kas tuulest või külmast tekkinud värske kahjustus. Sellegi poolest sõltub edukas natakamine lõpuks ikkagi puu enda sisemisest vastuvõtlikusest.
Pärast sobiva vigastuse olemasolu ja chaga seene eose maandumist vigastusel ning seejärel puu nakatamisel ei pruugi aga järgneva 3-10 aasta jooksul puu juures midagi erilist märgata. Seda kuniks puule tekib steriilne mügarik. Mõiste „steriilne mügarik“ tähendab, et tegemist ei ole seene viljakehaga ja seega ei tekita see eoseid.
Chaga seen areneb peremeespuu südamikus (inglise keeles heartwood), kuid ei tungi läbi maltspuidu (inglise keeles sapwood), välja arvatud väikeses osas chaga steriilse mügariku tekkel puukoorele. Chaga seene nakkus jääb peremeespuu sisse elama 10–80+ aastaks. (Jankovsky et al. 2008)
Tänaseks pole palju infot selle kohta, kas chaga on selle pika aja jooksul peremeespuule kasulik või kahjulik. Samas puuduvad ka tõendid selle kohta, et chaga seen nõrgestaks oma levikuga puu struktuuri. Üldiselt on leitud, et chaga seenega nakatunud puud kasvavad aastaid edasi ilma eriliste nõrgenenud sümptomiteta (Jankovsky et al. 2008).
Seega, kas chaga seen on siis puudele saatuslik? Hetkel saab öelda, et ei ole, kuna sel näib puu elujõule olevat väga vähene mõju. Kas seda tulemust saab aga 100% lõplikuks lugeda? Kindlasti mitte, kuna 100% tagamiseks on vaja rohkem jälgida ja rohkem uurida. Praegu saame põhineda sellele teabele, mida me täna juba teame ja selle põhjal oleme piisavalt kindlad, et lubada meie boreaalsetesse metsadesse chaga kasvatuste rajamist.
Milline puuliik sobib chaga seenele peremeheks?
Chaga lemmikud peremeespuud on kasepuud. Euroopa metsapuuliikide atlase järgi võib kask elada 90-100 aasta vanuseks. Hõbekask, mis on üks boreaalse metsa levinumaid kaskesid, võib väidetavalt elada 60-80 aastaseks. Arvestades aga sellega, et puu peab enne chaga seenega nakatamist saavutama teatud elujõulisuse, on praegu veel ebaselge, millist mõju avaldab chagaga nakatamine kase elueale.
Kas chaga seene kasvatuste rajamine võib ohustada kasepuude looduslikku populatsiooni?
Kui puu hakkab surema (põhjustel, mis ei ole seotud seene endaga) moodustab chaga peremeespuu välisküljele, koore vahele eoste tootmiseks ühe viljakeha. Seda viljakeha on väga harva näha, kuna see kestab vaid paar päeva, enne kui putukad selle ära söövad.
See tähendab, et chaga seen on nakkav väga lühikese ajaperioodi jooksul. Lisaks sellele on seenega nakatumise oht piiratud õige peremeespuu leidmisega. Nagu varasemalt oli jutuks, peab seene eos leidma sobiva koha puu vigastatud kohale, mida on varasemalt tabanud tormid või tugevad külmad.
Seega pole põhjust arvata, et chaga seene sihipärane istutamine meie boreaalsetesse metsadesse probleeme tekitaks. Tegemist on kohaliku liigiga, mis suudab eoseid levitada vaid väga piiratud aja jooksul. Chaga kasvatustes võib ka lahenduseks olla puude raiumine ja puidu kasutamine enne viljakehade tekkimist.
Kokkuvõtvalt
- Puuduvad tõendid selle kohta, et chaga seened tegelikult peremeespuude eluiga lühendaks.
- Chaga seenel on loomulik kalduvus pikale elueale ja peremeespuuga rahumeelselt koos eksisteerida nagu ideaalne paar. Erinevalt teistest parasiitidest nagu kasekäsn ladina keelse nimetusegaPiptoporus betulinus, mille elutsükkel on tunduvalt lühem ja mis tavaliselt tapab oma peremeespuu ära, ei saa chaga seene puhul sama öelda.
- Chaga seene mügarikke saate puu tüve küljest korjata, ilma et see hakkaks eoseid levitama. Kui on näha, et puud ei ole enam elujõulised, võib need enne chaga seene viljakehade tekkimist maha võtta.
Allikas: Mycelia (The truth about Chaga Mushrooms: do they actually kill their host tree?)