We are fundraising on funderbeam.com

Chaga ehk must pässik

Ida-Euroopa rahvameditsiinis kasutatakse musta pässikut (Inonotus obliquus) 16-17. sajandist. Teadusuuringutes on chaga näidanud tugevat bakterite, seente ja põletike vastast toimet. Rahvakeeles kutsutakse teda ekslikult ka kasekäsnaks, mis on hoopis teine seen (Piptoporus betulinus).

Mitmekülgne liitlane

Chaga mõjule on kõige tundlikumad bakterid Staphylococcus aureus ja Bacillus cereus, kõige resistentsemad aga Listeria monocytogenes, Escherichia coli ja Enterobacter cloacae. Seentest on kõige tundlikum Trichodermaviride ja kõige resistentsem Aspergillus niger ja Aspergillus fumigatus. (Glamoclija J et al 2015).

Chaga põletikuvastast toimet seostatakse eelkõige ergosterooli (ergosterol), ergosteroolperoksiidi ja trametenoolhappe sisaldusega (Ma L et al 2013). Samuti on tuvastatud chagas esinevate inotodiooli ja terpenoidide mõju veresuhkru taseme reguleerimisel (Ying YM et al 2014).

Vähiravi rahvameditsiinis

Vene rahvameditsiinis on chagat kasutatud mitteopereeritava rinna-, suuõõne-, seedetrakti-, kõrvalkilpnäärme-, nahavähi ja Hodgkini tõve ravis (Pilz D 2004). Kui tervis paranes, ei osatud seda seostada konkreetsete chagas sisalduvate ühenditega. Kaasajal saab neid eraldada ja otsida seost tervistavate mõjudega.

Isoleeritud ainetest on olulisemad triterpeenid, laktoonid, lanosteroolid, inotodioolid, trametenoolhape, oksaalhape, protokatekuikhape , p-hüdrobenkoikhape, tsinnamik, betuliin, betuliinhape, fütosteroolid, beeta-D glükaanid jne (J.Glamoclija et al 2015; Shin Y et al 2000).

Chaga stimuleerib makrofaage ja soodustab kasvajaliste protsesside puhul rakusurma (Staniszewska J et al 2017). Suurt rolli selles omistatakse chagas leiduvatele endopolüsahhariididele (Mizuno T et al 1996). Loomkatsetes on chaga kutsunud esile T-helper lümfotsüütide protsentuaalse tõusu (Leontev M et al 1990) ja intensiivistanud täiendavate T-lümfotsüütide (T-killers) teket (Shashkina M et al 2006). Laboratoorsed katsed ergosteroolperoksiidiga on kinnitanud pärasoolevähi rakkude kasvu pidurdamist (Kang JH et al 2015).

Vähi tekke pärssimist ja mutatsioone tekitavate faktorite mahasurumise võimet seostatakse melaniini sisaldusega mustas pässikus. Melaniin osaleb organismis DNA defektide parandamisel, elektronide aksepteerijana rakkude hingamisahelas ja organismi kaitsjana kiirguse eest (Britton B 1986).

Üheks oluliseks vähivastaseks mehhanismiks peetakse ka polüsahhariidide rolli — need ründavad otse vähirakke — ja endopolüsahhariidide kaudset immuunsüsteemi aktiveerimist (Mizuno T et al 1996).