Organic Estonia MTÜ üks asutaja ning edukalt Eesti metsamarju Aasiasse eksportinud Siim Kabrits asutas Chaga OÜ 2014. aastal. Peagi ühines firmaga ka tema tädi, endine kõrva-nina-kurgu arst Anu Adermann, kes on juhtinud ka farmaatsiaettevõtet.
Eesti on musta pässiku jaoks ideaalne kodu. Pool riiki on kaetud metsaga, 1,3 miljonit hektarit sellest moodustavad mahemetsad.
Tunneme eesnimepidi iga talunikku ja metsameest, kes neilt mahealadelt meile seeni, ürte ja mett koguvad. Sama käib Enzo Agileri kohta, kes oma perefirmaga Põhja-Itaalias maheaaloed kasvatab.
Teame ka eliksiiri iga koostisaine päritolu. On ikka hea tunne küll, kui võtad meie uues Tõrva tootmishoones peotäie raudrohtu ja tead täpselt, kus see korjati. Sest nii on õige. Seda arvavad ka chaga eliksiiri sõbrad Eestis ja mujal maailmas.
Arvi Salujärvele kuuluv Tuhalaane talu on üks meie vanemaid koostööpartnereid. Arvi (kes pildil oma mahemetsas toimetab) nopib 2-3 cm pikkused männikasvud mais ja juunis, jättes pool puud targalt korjamata.
Arvi korjab kasetüvedelt ainult raviseened, mis on vähemalt viis aastat vanad. Meie korjealad asuvad Viljandimaal, Põlvamaal, Valgamaal ja Võrumaal. Neil metsadel hoiab silma peal PRIA.
Enzo Agileri istutas esimesed aaloetaimed 2003. aastal. Enzo valis kasvatamiseks aloe arborescensi, mille raviomadused teevad kuulsama aloe vera omadele silmad ette.
Aloe Arborescens Miller pärineb Hea Lootuse Neemelt. Rohekashallide lehtede ja rohekaskollaste okastega Miller võib küündida kahe meetri pikkuseks. Tema kauneid punaseid õisi võib imetleda veebruaris.
2005. aastal täiendas Enzo oma talupidamist laboriga, kus Teo Natura brändi all valmivad mitmed aaloepõhised toidulisandid. Nagu tema talu, on ka toidulisandid mahesertifikaadiga.
Isa-poja tandemi Art ja Villem Õuna sõnul koguvad nende mesilased nektarit lähikonna mahemetsadest umbes kahe kilomeetri raadiuses.
Meie eliksiiri jõuab seega mesi, mille saamisse panustavad sadade ürdi- ja lillesortide õied. Vaarikatest mustikateni, mändidest ristikheinani.
Kõige kiirem aeg jääb mesilastel aprilli-mai ja augusti alguse vahele. Siis on meie ööd kõige lühemad ning aasad ja metsad mühavad õitemeres.
Raudrohi on hästi elujõuline taim ja organismitugevdaja, mis kasvab Eestis iga pinnase peal. Rahvameditsiinis kasutati seda köha, külmetuse, peavalu ja nõrkuse korral.
Raudrohtu korjatakse juuli lõpus ja augustis, kui hommikukaste on läinud — kella kümne ja keskpäeva vahel. Nii säilivad taime vägi ja aroom kõige paremini. Kasutatakse põhiliselt varsi ja taime ülemisi osasid.
