"Chaga kasvatamine on uus ajajärk metsade väärindamises", räägib Silver Laus, Chaga OÜ seenekasvatuse projektijuht
Täna on Eestis rohkem kui 600 erametsaomanikku, kes otsustanud oma metsas chagat ehk musta pässikut kasvatama hakata. Kuna nõudlus chaga vastu on hüppeliselt kasvamas, pakub chaga istanduste rajamine teenida metsalt tulu ilma seda maha võtmata.
Chaga kasvatuste rajamise ideed tutvustas Eestis esmakordselt Chaga OÜ, Tõrvas asuv kodumaine ettevõte, mis tuntud eelkõige Chaga Health eliksiiride valmistaja ja eksportijana.
Nii Eestis kui piiri taga on huvi meditsiiniseente vastu tugevas kasvutrendis. „Aina enam tegeletakse mahukate teadusuuringutega, et välja selgitada seente potentsiaal meditsiinis. Seetõttu on chaga kasvatuste rajamine pakkunud Eestile ja siinsetele metsaomanikele võimaluse olla roheinnovatsiooni ja jätkusuutliku metsamajandamise üks veduritest. Kõige lihtsamalt öeldes võimaldavad chaga kasvatused teenida tulu metsa maha võtmata,“ ütleb Silver Laus, Chaga OÜ seenekasvatuse projektijuht.
Mis kasu saab metsaomanik?
Teatavasti on paberipuu hind viimasel ajal languses. See tekitab omakorda küsimuse sellest, kuidas kasumlikult majandada. Meditsiiniseente kasvatamine võimaldab madalama viljakusega kodumaised kasemetsad panna jätkusuutlikult tulu teenima.
Chaga kasvatuse rajamiseks sobivad eelkõige salu-, rohusoo- ja kõdusoometsade tüübirühmade metsad. Tänaseks on sellist innovaatilist tulu teenimise võimalust kasutanud rohkem kui 600 erametsaomanikku.
Selleks tuleb vähemalt 10 aasta vanustele ja miinimum läbimõõduga 10 cm kasepuudele „istutada“ chaga tüüblid, mis kannavad enda peal chaga niidistikku. Chaga tüübel pannakse kasepuusse puuritud 4 cm sügavusse auku. Augud puuritakse ja tüüblid istutatakse kuni 2 m kõrgusele.
Puule soovitatakse panna „kasvama“ 4-6 tüüblit. Kui puu on noorem või väiksemate mõõtmetega, siis maksimum 2-3, et puud mitte liigselt koormata. Hea kasemetsa korral saab ühele hektarile „istutada“ kuni 2400 tüüblit. Esimene saak valmib kasepuudel 6-8 aasta jooksul.
Kohustus saak tagasi osta
Eesti on ainulaadne paik maailmas, mille sarnaseid kasvutingimusi ega puhast looduskeskkonda mujalt ei leia. See loob ideaalsed eeldused kõrge kvaliteediga meditsiiniseene kasvatamiseks ja korjamiseks. Soome on aastakümneid taolise metsa väärindamisega tegelenud ja metsale ei sünni sellest mingitki kahju.
„Chaga kasvatust võib täna võrreldes klassikalise metsamajandusega pidada kõige edukamalt konkureerivaks alternatiiviks metsamajandamisel,“ usub metsaomanik ja -ekspert Erko Soolmann.
Chaga OÜ võtab endale chaga tüüblite müügiga kohustuse kasvanud chaga ka tagasi osta. Säärane teguviis maandab kasvatajate riski, kes mõtlevad, mida saagiga peale hakata.
„Chaga Health eliksiiri valmistamisel kasutatakse lisaks teistele kodumaistele ravimtaimedele nagu raudrohi, männikasvud ja mesi, just musta pässikut ehk chagat. Ekspordikasv ja turu ootus eeldab seda, et meil on piisavalt kvaliteetset toorainet, millest eliksiire valmistada. Seetõttu on meie ootus, et aina enam metsaomanikke leiaks tee chaga kasvatuste rajamise juurde,“ kõneleb Silver Laus.
Neile metsaomanikele, kes ostavad koos tüüblitega Chaga OÜ-lt täisteenuse ehk paigalduse Chaga OÜ poolt, annab ettevõte ka 100% kasvugarantii. See tähendab, et kui chaga tüübel mingil põhjusel 2 aasta jooksul kasvama ei lähe, istutatakse tasuta uus tüübel ning viiakse läbi kvaliteedikontroll iga kahe aasta tagant.
Tule infopäevale
Chaga OÜ korraldab infopäevi erinevais Eesti paigus, et kõik meditsiiniseente istanduse rajamise vastu huvi tundvad metsaomanikud saaksid praktilise koolituse sellest, kuidas tüüblite paigaldamine päriselt välja näeb.
Näiteks jõudis Võrumaal elav metsaomanik Pille Raig chaga kasvatuse rajamiseni huvist osaleda infopäeval. Kuna naine peab väikest viisi koos perega turismitalu metsa sees, on nende huvi metsa säilitada, mitte seda maha võtta. „Otsisime võimalust väike investeering teha, et raha kasvama panna ja asjad langesid kokku. Oleme metsa- usku ökohullud, kes metsa ei taha maha võtta,“ naerab Pille enda põhimõtetest rääkida ja lisab, et neile meeldivad uued innovaatilised ideed. „Tahtsime mõnituhat eurot investeerida ja kui ma artiklit chaga kasvatusest nägin, sain aru, et see on see,“ lisab ta.
Enne seda, kui tüüblid reaalselt kasepuule „istutati“ ehk kasvama pandi, suhtles Pille mitu korda Chaga OÜ esindajaga telefoni teel, et saada vastused kõikidele küsimustele. „Eelkõige huvitas mind see, kuidas puu sellesse suhtub, kui need tüüblid istutatakse. Chaga ei ole parasiit, vaid puuga sümbioosis. Nad kasvavad koos edasi. Puust küll enam päris palki ei saa, vaid seda peab muudmoodi puiduna väärindama, kas paberi või küttepuuna. Teine küsimus oli see, kuidas neid tüübleid ikkagi paigaldada. Mis aastaajal, kas on õige hetk, kas peab ootama, kui kiirelt kasvama hakkab- arutasime kõik need küsimused enne läbi,“ kõneleb Pille sellest, kuidas enda jaoks tausta selgeks tegi.
Artikkel loetav ka:
https://www.delfi.ee/artikkel/95665835/em-chaga-em-kasvatamine-on-uus-ajajark-metsade-vaarindamises