Chaga ehk must pässik meditsiiniuuringutes
Chaga’t ehk musta pässikut (Inonotus obliquus) on inimesed tervise parandamiseks kasutatud juba aastatuhandeid, hakati chaga mõju teaduslikke meetodeid kasutades uurima paarsada aastat tagasi. Teadusuuringute kitsamas huviorbiidis on chaga aga olnud alles paar viimast aastakümmet. On huvitav teada, et Eestis tehti esimesed teadusuuringud musta pässiku kohta 155 aastat tagasi Tartu Ülikooli teadlase professor Johann Georg Noël Dragendorffi poolt.
Chaga puhul on uuritud nii chagast valmistatud ekstraktide toimet kui chagas sisalduvate bioaktiivsete ainete mõju eraldi. Väidetavalt sisaldab chaga endas enam kui 200 erinevat bioaktiivset ühendit. Enimuuritud bioaktiivsed ühendid, mida mustast pässikust leida võib, on triterpenoidid (inotodiool, betuliin, betuliinhape), polüsahhariidid, polüfenoolid ja melaniin.
Chaga ja kasvajate ravi
Üldiselt viitavad katseklaasis läbi viidud uuringute ja loomkatsete tulemused sellele, et chaga takistab teatud liiki kasvajarakkude arengut (Zou et al 2019) ning parandab vähihaigete enesetunnet, vähendab higistamist ning omab mõningast vererõhku alandavat ja pulssi aeglustavat toimet. Eelpooltoodud põhjustel kasutatakse chaga’t ja sellest valmistatud ekstrakte sageli toetava vahendina pahaloomuliste kasvajate ravis ning haige enesetunde parandamiseks.
Chaga immuunsust toetavad omadused ja mõju seedeelundkonnale
Loomkatsed on näidanud mustast pässikust valmistatud etanooliekstrakti positiivset mõju ka alkoholist põhjustatud maohaavandite ennetamisel (Xin et al 2019) ja haavandilise koliidi ehk jämesoolepõletiku puhul (Chen et al 2019). Seetõttu on alust arvata, et chaga’st võib abi olla mao- ja jämesoolehaavandite täiendavas ravis. Samuti on loomkatsed viidanud chaga võimalikele maksa kaitsvatele omadustele (Xu et al 2019).
Chaga mõju veresuhkru tasemele, seosed hüperuritseemia ja Alzheimeri tõvega
Katseklaasides läbi viidud uuringute järgi võib chaga’s sisalduv betuliin leevendada ka hüperuritseemiat (suur kusihappe sisaldus veres), mis on muuhulgas üks peamiseid podagra tekkepõhjuseid (Yong et al 2018). Viimased uuringud on viidanud ka chaga’s leiduvate polüsahhariidide kaitsvale mõjule Alzheimeri tõve vastu (Han et al 2019). Kuna chaga toimet on teadusuuringutes põhjalikumalt käsitletud alles viimased paar kümnendit, toob iga algav aasta teadusmaailmast uut põnevat infot selle väärika, pika ajalooga raviseene kohta.