Mis on chaga?

Chaga, immuunsust tugevdav supertoit.

Must pässik (Inonotus obliquus), mida sageli kutsutakse “ravimseente kuningaks”, näeb pigem välja nagu tume, must puitjas mass kui seen ning tõenäoliselt oleks seda metsas ringi kõndides üldse raske ära tunda seeneliiki kuuluva isendina. Sellest hoolimata on see omapärase väljanägemisega seen üks kõige võimsamaid adaptogeene ja supertoite maakeral, omades immuunsust toetavaid kompleksseid polüsahhariide, mis on märgatavalt võimsamad kui üheski muus ravimseenes.

Peale steroolide, polüfenoolide ja polüsahhariidide sisaldab must pässik ka palju teisi erakordselt tervislikke antioksüdante, sealhulgas melaniini ja superoksiid dismutaasi, samuti triterpeene nagu betuliin, inotodiool ja lupeool. Veelgi enam – chaga kogub ülemaailmset tuntust oma omadusega aidata pärssida kasvajate arengut teatud antimutageensete ühendite kaudu nagu betuliinhape, mille kontsentraat kasekoores on väga kõrge.

chaga kasvab puu küljes

Must pässik

Mis on chaga ja kus see kasvab?

Chagat klassifitseeritakse kui valgemädanikku. See tähendab, et must pässik toitub peremeespuu ligniinist, kuid tingimata ei kahjusta puu tselluloosistruktuuri või tervikkooslust. Siiski leidub vaieldavaid teooriad chaga elutsükli kohta ning selle kohta, kas see kaitseb puu tervist endofüütse seenena või asub pärast teatud ajavahemiku möödumist käituma kui parasiit ja takistab peremehe kasvu.

Chaga lemmikpuu on valge või kollane kask, kuid samuti kasvab ta teistel lehtpuudel nagu lepp, jalakas ja pöök. Meditsiiniliseks otstarbeks kasutatav seen pärineb enamasti ainult kasepuudelt. Kõrgema kvaliteediga seenesaaki korjatakse tavaliselt Ida-Euroopast, Põhja-Venemaalt ning Siberi looduslikest kasemetsadest.

Must pässik on polüpoosne seen, mis kasvab külmas põhjapoolses kliimas ning moodustab puutüvedele tiheda musta massi, mida sageli kutsutakse käsnaks. Tavaliselt võivad kasvada kuni 10 sentimeetri paksuseks ja 1,5 meetri pikkuseks või isegi suuremaks olenevalt vanusest. Välispinnalt näeb seen välja nagu must põlenud süsi, kuid avades on tal tume savioranži karva korkjas kese. Seent on tegelikult kasutatud kauapõleva lõkketule materjalina ning mitmes maailma paigas ka kangavärvina.

Kasutamise ajalugu

Põhja-Euroopas, Kanadas, Hiinas, Soomes ja Venemaal on seda musta puuseent kaua hinnatud tema immuunsüsteemi tugevdava toime poolest. Chaga seenetee on sadu kui mitte tuhandeid aastaid mänginud olulist rolli vene ravimtaimeteaduses ja siberi rahvameditsiinis just eriti seetõttu, et ta aitab inimestel kohaneda raskes külmas kliimas. Hiina munga Shen Nongi raamatus “Shen Nong Ben Cao Jing”, kirjutatud aastal 100 m.a.j., kirjeldatakse musta pässikut kui “ravimtaimede kuningat” ja “looduse kallist andi”.

Traditsioonilises hiina meditsiinis kasutati chagat erilise chi-d balansseeriva seenena, mis hoidis inimesi noorena ja tagas tugeva immuunvastuse. Tänapäevalgi peetakse seda aasia kultuurides chi-, neeru- ja shen-toonikuks. Läänes sai seen populaarseks 1968. aastal, mil vene romaanikirjanik Aleksandr Solženitsõn avaldas raamatu “Vähktõvekorpus”, milles ta kirjeldab “teed kasepuu seenest”, selle tervendavaid koostisosi ja võimalikku positiivset mõju vähipatsientidele.

Chaga seene positiivne mõju tervisele

Kõrge antioksüdantide sisaldus – betuliinhape ja beetaglükaanid

Chagas leidub erakordselt suur kogus immuunsust tugevdavaid antioksüdante nagu beetaglükaanid ja betuliinhape ning lisaks paljudele triterpeenidele ja steroolidele ka melaniini ja superoksiid dismutaasi (SOD).

Kõrge betuliinhappe ja kasvajatevastaste ainete sisaldus

Must pässik imeb endasse ja kontsentreerib toitaineid kasepuu ligniinidest ja koorest ning liidab need seejärel inimeste poolt hõlpsasti seeditavasse vormi. Üks nendest toitainetest on triterpeen nimega betuliin, mis haarab aineid just puukoorest ja muundub edasi betuliinhappeks. See on üks aktiivseid musta pässiku seeneliigile omaseid ja kasvajatevastaseid toimeaineid. Musta pässikut peavad palju mükoloogid ja terviseeksperdid kõige tugevamaks kättesaadavaks kasvajatevastasteks seeneks.

Oma otsese mõjuga mitokondrile ärgitab betuliinhape apoptoosi ja usutakse, et olles kord jõudnud vähirakkudesse, põhjustab ta rakusurma ka kasvaja enese sees. Teistsugused, Poolast pärit uuringud aga pakuvad välja, et betuliinhapet aktiveerib ja tõmbab enda poole kasvajakudede madalam pH-tase. Christopher Hobbsi järgi kinnitati chaga ekstraktist valmistatud vähivastane ravim nimega Befungin Venemaal juba 1955. aastal ja on sellest saadik teadete kohaselt edukalt ravinud rinna-, kopsu-, emakakaela- ja maovähki (Hobbs 1995).

Seenemükoloog Paul Stamets kirjutab, et chaga betuliinikontsentratsioon on näidanud võimekust ravida halvaloomulist melanoomi ning vähirakkude apoptoosi põhjustades täielikult pärssinud katsete käigus hiirtele siirdatud kasvajate arengut. Musta pässiku ekstraktil on ka viirusevastane , antibakteriaalne ja põletikuvastane toime. Lisaks on ta tuntud immuunsusetugevdaja ja maksa toonik (Stamets 2005). 2011. aastal ajakirjas International Journal of Medicinal Mushrooms avaldatud uurimuses toodi välja, et “Chagal on vähivastane efekt ( vähirakkude vohamise vähenemine) ning sellest tulenevad morfoloogilised muudatused”.

Sisaldab polüsahhariidi beetaglükaan

Peale fütonutrientide täielikule spektrile sisaldab must pässik kahtkümmend üheksat pikaahelalist polüsahhariidi, valguga seonduvaid ksülogalaktoglükaane ja beetaglükaani tuletisi. Chagas leiduvad beetaglükaanid, eriti beetaglükaanid 1-3 aitavad aktiveerida meie immuunrakke või makrofaagide kaitsesüsteeme, toimides korraga immuusüsteemi ning ka stimuleerides tüvirakke sügaval luuüdi reservides. See laeb ja aktiveerib veelgi erinevaid immuunrakke nagu looduslikud tapjarakud (NK-rakud) ja T-rakud.

Uuringud teistest kasulikest steroolidest ja triterpeenidest

Chagas leiduv lanostaani ühenditest pärinev triterpenoidne element nimega inotodiool näitas 2010. aastal läbiviidud uuringus märkimisväärset vähivastast toimet. “Tulemused väidavad, et Inonotus obliquus’t ja selle ühendeid võib kasutada looduslike vähivastaste koostisosadena toidus ja/ või ravimitööstuses.”

Ühes 2013. aasta uuringus nimega “Seene Inonotus obliquus’e ekstraktide ja ühendite põletiku- ning vähivastane talitlus” väidetakse, et “liit-ergosterool, ergosterooli peroksiid ja trametenoolhape toimisid põletikuvastaselt ning näitasid ilmselget tsütotoksilisust inimeste eesnäärmevähirakkudele PC3 ja rinnavähi MDA-MB-231 rakkudele. Töö käigus saadud tulemused võiksid kaasa aidata seene I. obliquus’e bioloogilise tegevuse mõistmisele toidu ja ravimainena.”

Vajalik abimees keemiaravis

Mõned ravimseened nagu reishi ja chaga võivad kemo- ning radiatsiooniteraapias olla iseäranis toetavad. Chaga triterpeen lupeool ja sterool trametenoolhape mitte ainult ei näita viiruse- ja kasvajavastast toimet, vaid ka kemoprotektiivset toimet, mis võivad olla vajalikud keemiaravi juures. Peale selle teatakse, et chagas leiduv betuliin aitab maksa neutraliseerida ning kaitsta potentsiaalselt kahjulike radiatsiooni- või keemiateraapia kemikaalide mõjude eest. Ühtlasi on kõrge antioksüdantide sh melaniini tase (hoiab koos radioaktiivseid isotoope) eriti vajalik immuunvastuste ergutamiseks.

Melaniin ja beetaglükaanid – suurepärased nahale

Melaniin on fenoolpigment ja võimas antioksüdant, mida leidub chaga pealiskihis ning mis on seene eripärase värvi eest vastutav põhikomponent. Chaga on teadaolevalt üks suurimaid melaniini allikaid toidus või ravimtaimes. On leitud, et chaga melaniinil on kehale tugev geene kaitsev toime (DNA/ geeni kaitsev). See on sama ühend, mis moodustab naha ja silma võrkkesta põhilise pigmendi ning pigmenti kandvad neuronid ajutüves.

Vastavalt David Wolfe’ile: “Chaga kasutamine melaniini allikana kergendab keha enda melanogeneesiga (melaniini moodustamisega) seotud protsesse”.

Chaga’st saadav melanin kaitseb nahka päikese võimaliku kahju eest ning on kasulik silmadele ja juustele. Melaniin võib aidata neid, kellel vananemisega ilmnevad nahal valged laigud(stress, viirused, geneetiline põhjus, puudulik toitumine). Beetaglükaanirikaste polüsahhariidide manustamine aitab toita ja niisutada nahka.

SOD (Superoksiid dismutaas)

Superoksiidi dismutaas, teise nimega SOD, on looduslik antioksüdant, millel on märkimisväärne roll vabade radikaalide sidujana. SOD kaitseb DNA-d ning kaitseb immuunsussüsteemi.. Chaga on SOD üks suurimaid allikaid.

Dove Health Alliance’i poolt teostatud katses võrreldi SOD osakaalu mitmes seenes ning leiti järgmised tulemused:
Reishi – 1400 ühikut/grammis
Agaricus – 1500 ühikut/grammis
Chaga – 35000 ühikut/grammis

Chaga, nagu mitmed teised olulised taimetoonikud, on rikas tsingi allikas. “Tsink on äärmiselt oluline komponent SOD-s.” Ron Teeguarden

Immuunsussüsteemi adaptogeen

Immuunsüsteemi peaks selle optimaalseks toimimiseks alati tugevana hoidama. Meid kõiki ründab igapäevaelus immuunstress näiteks keskkonnasaastatusest ja toksiinidest, mis mõjutavad meie tervist viisidel, millest me isegi teadlikud ei ole. Chaga on immuunmodulaator ning kahesuunaline adaptogeen, mis võimsalt tasakaalustab immuunvastuse ning aitab kehal säilitada optimaalseima homöostaasi. Meie supertoitude loendis on chaga superseenena 1. kohal autoimmuunhaigustega võitlemiseks, mis on kaasaja üsnagi sagedad terviseprobleemid.

Põletikuvastane toime

Paljud chaga ainulaadsed ühendid nagu betuliinhape, luepool ja trametenoolhape, inotodiool, ergosterool ning ton põletikuvastase toimega. Kroonilise põletiku vähendamine aitab alandada ka südameataki, insuldi, kõrge vererõhu, reumatoidartriidi ja erinevate degeneratiivsete haiguste riski. Musta pässiku ekstraktil on tõestatud kasulik toime seedetrakti häirete ja ärritatud soole sündroomi korral.

Kasutamine

Värske seen

Värsket seent saab kasutada kohe puult maha võetuna, kuid sageli kuivatatakse seda enne, et eemaldada igasugune niiskusesisaldus. Seent võib riivida või väiksemateks tükkideks murda ja/või blenderis töödelda. Üldiselt usutakse, et mida vanem seen, seda suurema ravimtoimega see on, kui seda manustada vedeliku ja ekstraktina. Värskete käsnade kogumisel kehtib reegel – mida suurem seen, seda vanem.

Chaga tee ja tinktuur

Enamikku chaga antioksüdante ja polüsahhariide saab ekstraheerida ainult kuuma vee ja alkoholi lahusts. Tee jaoks võib chagatükke mitu tundi vees keeta. Tinktuuri valmistamiseks võib tükikesi paar nädalat viina sees leotada. Kolmas chaga tee tegemise võimalus on lihtsalt lisada chaga pulbrit kuumale veele. Pulber muudab vee tumepruuni värvi ning näeb kohvisarnane välja. Ttänu oma pisut mõrudale maitsele kasutataksegi seda sageli alternatiivina kohvile.

 

Kogu esitatud informatsioon on kokku pandud internetist leitud materjali põhjal:

(link:https://www.youtube.com/watch?v=0Q2dGq6tISc&feature=share)

Informatsioon on mõeldud ainult õppe-eesmärgil ning on autorite isiklik seisukoht. Tekst pole mõeldud arstlike nõuannetena, diagnoosi või retseptina ning see pole mõeldud ravima või ennetama mingeid haigusi.