KASEKÄSN

Kasekäsn on metsik seen, mis kasvab üksikutel puudel (eriti kaskedel), eriti levinud on külmas põhjaregioonis, näiteks Siberis, Alaskal, Skandinaavia maades ja Põhja-Kanadas, kus temperatuur võib langeda mitmel kuul alla-35C, tagades seenele parima kasvupotentsiaali. Seene valmimisaeg on ligikaudu 7-10 aastat, seetõttu sisaldab kasekäsn erinevalt paljudest teistest metsasaadustest suurel hulgal kolloidseid mineraale ja mikroelemente.

Kasekäsn on kliiniliselt tõestatud kui üks vanim, ohutum ja kõige võimsama mõjuga ravimtaim. Tegemist on umbes 150 meditsiinilise toimega seene hulgas võimsamaiga. Kasekäsn kuulub selliste ravimtaimede gruppi, mis suudavad normaliseerida keha elutähtsaid funktsioone. On teada, et kasekäsn aitab paljude haiguste puhul, sealhulgas vähk, kasvajad, kroonilised põletikud, artriit, seedehäired, diabeet, HIV. Kasekäsnal on ka vananemisvastane toime.

Kasekäsna kasulikkus:

  • Seob vabu radikaale ja neutraliseerib neid, puhastab organismi, antioksüdant.
  • Tugevdab immuunsussüsteemi
  • Avaldab kogu organismile üldtugevdavat toimet
  • Suurendab rakkude vastupanuvõimet
  • Küllastab verd hapnikuga
  • Suurendab organismi vastupanuvõimet vaimse ja füüsilise ülepinge korral
  • Mõjub tulemuslikult tervetele inimestele, tagades hea enesetunde, kõrge töövõime ja vastupanu haigustele
  • Tõstab toonust
  • Aitab taaselustada rakkudevahelist sidet
  • Tugevdab verd
  • Kergendab haiguste kulgu ja kiirendab tervenemist
  • Aeglustab vananemisprotsesse ja võitleb enneaegse vananemise vastu
  • Kaitseb DNA-d väliste kahjustuste eest

    jahvatamata kasekäsn

  • Parandab mälu ja keskendusmisvõimet
  • On näidustatud kasutamiseks kroonilise haiguste korral ning keemia- ja kiiritusravi ajal ja pärast seda
  • Alkaliseeriv (tasakaalustab pH-taset kehas)
  • Puhastab rakke, nahka, verd, maksa, neere, põit, lümfisüsteemi, kopsu- ja hingamisteid toksilistest ainetest ja raskemetallidest (sh plii ja elavhõbe)

Kasekäsna on soovitatav kasutada järgmiste hädade ja haiguste puhul ( ka koos arsti määratud ravimitega):

  • Stress ja ärevus
  • Tuberkuloos ja muud kopsuhaigused
  • Bronhiit
  • Astma, bronhiaalastma
  • Põletikulised protsessid
  • Suhkruhaigus
  • Mao- ja sooletrakti haigused ( haavandiline koliit, mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandid)
  • Ainevahtushäired
  • Keemiaravi ja kiiritusravi kõrvalmõjud
  • Uroloogilised haigused (sh krooniline prostatiit)
  • Artriit
  • Artroos
  • Allergia
  • Gripp
  • Leukeemia
  • HIV ja immuunsushaigused
  • Herpes
  • Igemehaigused ja igemepõletik
  • Halb nägemine
  • Kevadväsimus ja avitaminoos
  • Eriti raskete haigete puhul asendab toitu
  • Kõrge vererõhk
  • Madal verevõhk
  • Südame- veresoonkonna haigused
  • Arütmia, südame isheemiatõbi
  • Verevarustuse häired
  • Neuroloogilised haigused
  • Ainevahtushäired
  • Viirushepatiit
  • Veenilaiendid
  • Tursed või veepeetus
  • Ateroskleroos
  • Kolesterool
  • Krooniline lihase- ja liigesevalu
  • Krooniline väsimus
  • Ärritunud soole sündroom
  • Seedehäired
  • Neurasteenia ja närvilisus
  • Hormonaalsed häired
  • Juuste väljalangemine
  • Rabedad ja nõrgad küüned
  • Lümfisüsteemi häired, lümfisõlmede suurenemine
  • Vähk
  • Kasvajad ja kasvaja metastaasid
  • Organismi saastumine toksiliste ainetega, sh raskemetallid, plii ja elavhõbe

Kasekäsnas on 25-50 korda rohkem antioksüdantseid ensüüme ku marjades ( goji, acai, mustikas) või seentes ( reishi, trühvlid, maitake ehk tantsuseen, cordyceps)

Viimastel aastatel on rohkem tähelepanu pööratud just antioksüdantse toimega ensüümidele, millest üks olulisemaid ongi SOD. Ensüümi põhiülesanne on vabade radikaalide muundamine kahjutumateks ühenditeks. Seega on SOD selles ensüümideahelas esmane kaitsesüsteem. Lisaks rakusisesele mõjule töötab SOD ka rakuväliselt, kaitstes rakke pindkahjustuste eest. Selline terviklik antioksüdantne kaitsesüsteem, milles SOD on väga kaalukal kohal, on piisavalt võimas, et kontrollida ja reguleerida organismis vabade radikaalide hulka.

Antioksüdantseid ensüüme sisaldavad peale kasekäsna veel acai marjad, mustad ploomid, goji-marjad, granaatõun, rosinad, mustikad, murakad, jõhvikad, küüslauk, maasikad ja spinat.

Kasekäsn sisaldab üle 215 fütotoitaine, temas on kõrge aminohapete (valgud ) sisaldus, samuti kolloidsete mikroelementide ( vask, selees, tsink, raud, mangaan), kolloidsete mineraalide ( magneesium, kaalium, fosfor, kaltsium, kloriid, naatrium), vitamiinide B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), D2 (ergosterool) ja K sisaldus.

„Maret Makko taimeravi” Maret Makko, Kati Lumiste ja Kirjastus Pegasus 2013