The prices and transport costs apply only within Estonia

The prices and transport costs apply only within Estonia

The prices and transport costs apply only within Estonia

The prices and transport costs apply only within Estonia

The prices and transport costs apply only within Estonia

The prices and transport costs apply only within Estonia

The prices and transport costs apply only within Estonia

Pohlad – kogu tõde meie metsa punasest marjast

Vahel omistavad turundajad mõnele eksootilisele marjale lausa üleloomulikud omadused, villivad marjamahla pudelisse ja müüvad seda püramiidskeemi kaudu hingehinna eest või isegi veel kallimalt. Välismaa imemahla ostmise asemel võib aga ka lihtsalt metsa alt pohli korjata.

Meie metsades kasvavatest Vacciniumi taimeperekonna esindajatest on mustikas ja jõhvikas juba ammu supertoidu riiulisse sätitud. Pohl (rahvapärase nimega kuradimari, paluk) ei jää ilmakuulsatest sugulastest sammukestki maha.

Minu jaoks on pohl lapsepõlvest saadik olnud „tavaline” mari, mida alati suve lõpupoole maal vanaema juures metsas korjamas käisime. Erinevalt käsi ja riideid määrivast mustikast on pohlade korjamine puhas rõõm, sest paluka erepunase kesta all peitub tegelikult ju valge sisu. Korvitäitest koju veetud marjadest aga valmis puupliidil suures potis paks magus pohla-õunamoos. Pannkoogihommikut on ilma selleta siiani raske ette kujutada. Ilmselt seostub enamikule eestlastele pohlaga aga eelkõige jõuluks verivorsti juurde pakutav hapu pohlasalat. Seda, et see ilus erepunane mari on erakordselt tervislik ja sisaldab palju inimesele kasulikke aineid, ei pruugi paljud teada.

Pohlad- mitu häda, üks ravi

Kuivkülmutatud pohlad

Kuivkülmutatud pohlad

Hõredates männimetsades ja kuivemates rabaservades kasvavat igihaljast pohla on tema raviomaduste tõttu juba ammustest aegadest kasutatud rahvameditsiinis. Seda mitte üksnes põhjamaades ja meie idanaabrite juures, vaid ka Põhja-Ameerika põlisrahvaste juures.

Nüüdsel ajal on pohla ravitoimet teaduspõhises meditsiiniski põhjalikumalt uuritud ja mari muutub järjest populaarsemaks. Kuulus USA-s elav Türgi juurtega arst Mehmet Öz, keda tuntakse eelkõige Dr Ozi nime all, tutvustas oma sõus pohla kui uut supermarja, mis on suurepärane antioksüdant, aitab kasvatada vastupanuvõimet tõstvaid punaseid vereliblesid ja maksaensüüme. Samuti sain Dr Ozilt teada, et hiljutiste uuringute kohaselt on pohl tõhus abivahend ka diabeedist tulenevate kahjustuste korral.

Pohla puhul räägitakse kõige enam siiski temas sisalduvast bensoehappest, millel on antiseptiline ja põletikuvastane ehk nii baktereid hävitav kui ka nende elutegevust pärssiv toime. Kuid pohlamarjad aitavad ka veresoonte lupjumise korral, sest neis sisalduvad ained tõstavad veresoonte seinade vastupidavust ja elastsust. Marju tasub süüa ka kõrge vererõhu ja hingamisteede haiguste puhul. Samuti parandavad need seedimist, mao ja soolestiku tööd, kiirendavad ainevahetust ning avaldavad soodsat mõju seedehäirete korral.

Pohlamahla tuleks juua lihtsalt immuunsüsteemi tugevdamiseks ja toniseerimiseks. Mahlast saab abi veel külmetuse korral, samuti palaviku ja vererõhu alandamisel. Kuid pohlamahl sobib ka välispidiseks kasutamiseks nahahaiguste korral. Ja sarnaselt samasse perekonda kuuluva mustika mahlaga on pohlamahl tõhus nägemise parandamise vahend.

Mitte üksnes pohla marjad, vaid ka tema varred ja lehed on väga kasulikud. Marjad valmivad siinmail küll sügisel (augustis ja septembris), kuid lehti ja varsi tasub ravimiks korjata hoopiski kevadel pärast lume sulamist, sest just siis on neis kasulike toime-ainete sisaldus kõige suurem. Samuti ei kipu kevadel korjatud lehed kuivatamisel pruunikaks tõmbuma, nagu võib juhtuda suvistega lehtedega. Nii lehti kui ka varsi kasutatakse ravimiseks värskelt või tõmmisena, aga lehtedest võib ka lihtsalt niisama teed keeta.

Pohlad säilivad hästi

Kui mõned teised marjad riknevad soojas toas mõne päevaga, siis pohlad võivad sageli mitu kuud värskena seista. Parim ja mugavaim viis palukate säilitamiseks on nende sügavkülmutamine. Kuid pohlad seisavad väga hästi ka keedetud ja jahutatud vee all suletud anumas jahedas ruumis. Mõlemal juhul säilivad pohlamarjades kasulikud ained ja nende ravitoime. Pohlamarjadest saab aga teha ka maitsvaid keediseid ja moose, eriti hea on toormoos.

POHLA-ÕUNA PURUKOOK

Siin on üks sügisene lihtne kook, mida võib teha ka sügavkülmutatud pohladega. Küll aga tuleks marjad enne üles sulatada.

1 suur õun
100 g toasooja võid
150 g suhkrut
2 sl vanillsuhkrut
1 muna
270 g jahu
näpuotsatäis soola
1 tl küpsetuspulbrit
1,2 dl piima
200 g pohli

Purukate

50 g külma kuubikuteks hakitud võid
60 g jahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
60 g suhkrut
1 sidruni peeneks riivitud koor

Tee kõigepealt purukate ja pane taina valmimise ajaks külmkappi ootele. Selleks sega omavahel kuivained ja sidrunikoor ning pudista näppudega sisse külma või kuubikud nii, et tekib jämedat saiapuru meenutav tainas.

Lõika õun väikesteks tükkideks. Vahusta või, suhkur ja vanillisuhkur heledaks kreemiks, seejärel vahusta sisse muna. Sega jahu soola ja küpsetuspulbriga ning lisa koos piimaga vahule. Sega ühtlaseks tainaks, lisa õunatükid ja tõsta küpsetuspaberiga kaetud neljakandilisse 20 x 30 cm vormi. Aja vormis ühtlaselt laiali, silu taina pind, puista peale pohlad ja kõige peale purukate. Küpseta 180 kraadises eelsoojendatud ahjus 40–45 minutit kuni sissetorgatud tikk tuleb puhtalt välja.

Allikas: Silja Luide (http://epl.delfi.ee/news/lp/kogu-tode-kuradimarjast?id=65242496)